2.2 Toodete pakendamine. Toidu märgistamine
Toidu märgistamise üldnõuded on kehtestatud EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1169/2011 alusel. Märgistus ja märgistamise meetod ei tohi tarbijat eksitada andes ebaõiget teavet toidu iseloomulike tunnuste, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritolu, valmistamis- või tootmismeetodi kohta omistades toidule omadusi või toimet, mida toidul ei ole või omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused on kõigil sarnastel toitudel. Täiendavat infot saab siit.
Toodete pakendamine
Pakend aitab hoida toidu puhta ning pikka aega värske ja maitsva. Lisaks on pakendi disainil oluline roll emotsionaalsete väärtuste edastamisel ja ostusoovi tekitamisel. Oluline on omandada piisavalt teavet toidu pakendamiseks kasutatava pakkematerjali kohta ja valida õige pakend. Kõige lihtsamalt leiab selle kohta infot VTA kodulehelt. Teatud materjalirühmadele on kehtestatud täiendavad nõuded nende ohutuse tagamiseks, mille kohaselt tuleb lisaks nõuetekohasele märgistusele esitada ka vastavusdeklaratsioon. Materjalirühmad, mille puhul vastavusdeklaratsioon esitatakse on plastid (seal hulgas kile ja vahtplast), keraamika ning regenereeritud tsellulooskile (seal hulgas tsellofaan).
Hea pakend annab täpset infot selle kohta, kes on toote valmistanud, millised on toote koostisained ja nende kogused ning kui palju annab toidutoode energiat. Pakendiinfot tasub alati lugeda, et langetada kaalutletud ostuotsused.
Mis on pakendil kirjas?
Pakendilt leiab toidu nimetuse, netokoguse, koostisosade loetelu (koostisosade osakaalu vähenemise suunas), säilimisaja, säilitamistingimused, toidu päritolu, toidu valmistaja (või pakendaja või müüja) nime ja aadressi. Erinõuded on sätestatud geneetiliselt muundatud toidu esitlemisele ja mahetoidu märgistamisele. Koostisainete seas olevad allergeenid tuleb välja tuua rõhutades neid koostisosade loetelus kirjastiili, kirjasuuruse või taustavärvi abil.
EÜ määrus 1334/2008 käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid.
Ära ei tasu ehmatada pakendil toidu lisaainete või e-ainete nimetusi nähes. Kõik Eesti tööstustes kasutatavad e-ained kasutatakse lubatud kogustes, et tagada tootele soovitud omadused. Sageli tähistatakse e-märgistusega koduköögis või looduses leiduvaid aineid, nt säilitusaine bensoehape, sidrunhape. Vaid soolal ja pipral pole e-tähist. E-ainetest ja toidu lisaainetest saab lähemalt lugeda siit.
Toidu märgistamise korra muudatus sätestab
Toote säilivusaeg määratakse toote väljatöötamise käigus. Selleks tehakse rida kestvuskatseid, kontrollimaks toote omaduste säilimist. Oluline on vahet teha märgistusel “Parim enne” ja “Kõlblik kuni”.
Samuti leiab pakendilt info toote päritolu kohta. Päritoluriigi või lähtekoha esitamine on kohustuslik, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada, näiteks pildid-sõnad viitavad teisele päritolule. Eestimaisele päritolule viitavad Pääsukese märk, Ristiku märk, Eesti Parim Toiduaine, Lipumärk, Eestis kasvatatud, Eesti Siga, Eesti Lihaveis jt. – vt toidumärgised
Toitumisalane teave pakendil on alates 2016 kohustuslik, Lisaks võib tootja esitada pakendil toitumis- või tervisealaseid väiteid.
Toidukäitleja võib pakendil välja tuua vitamiinid ja mineraaltoitained, kui neid esineb märkimisväärsetes kogustes. Vitamiinide ja mineraaltoitainete märkimisväärne kogus on:
Võrdluskogus (Nutrient Reference Value, NRV) on toitumisalase märgistuse eesmärgil kasutatav vitamiinide ja mineraalainete numbriline väärtus, mis tugineb teaduslikele andmetele andes juhiseid toitainete ohutuks tarbimiseks terve inimese puhul. Eesti keeles kasutatakse mõistet võrdluskogus ka energiasisalduse ja makrotoitainete puhul (inglise k vastavalt Reference Intake, RI).
Võrdluskoguse protsendina 100 g või 100 ml kohta võib esitada ka energiasisaldust, rasva, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldust. Võrdluskoguste väärtused on leitavad EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1169/2011.
Jälgitavus
Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse EÜ määruse 178/2002 art 18 kohaselt. Ettevõttes peab olema loodud süsteem, et iga sissetuleva toidu või toidu koostisosa tootja/tarnija ja partii oleks tuvastatav. Abiks on korrektsed saatedokumendid, kuhu on märgitud toote nimetus, kogus, partiid identifitseeriv number, säilimisaeg. Kehtestatud kord, et toidutekkelise haiguse või selle kahtluse korral oleks võimalik kindlaks teha iga tooraine ja selle päritolu, mida toidu valmistamisel kasutati
Toidugruppide erinõuded - Külmutatud toit Vabariigi Valitsuse määrus 28.03.2000.a nr 106 „Külmutatud toidu käitlemise ja märgistamise erinõuded“
Toodete pakendamine
Pakend aitab hoida toidu puhta ning pikka aega värske ja maitsva. Lisaks on pakendi disainil oluline roll emotsionaalsete väärtuste edastamisel ja ostusoovi tekitamisel. Oluline on omandada piisavalt teavet toidu pakendamiseks kasutatava pakkematerjali kohta ja valida õige pakend. Kõige lihtsamalt leiab selle kohta infot VTA kodulehelt. Teatud materjalirühmadele on kehtestatud täiendavad nõuded nende ohutuse tagamiseks, mille kohaselt tuleb lisaks nõuetekohasele märgistusele esitada ka vastavusdeklaratsioon. Materjalirühmad, mille puhul vastavusdeklaratsioon esitatakse on plastid (seal hulgas kile ja vahtplast), keraamika ning regenereeritud tsellulooskile (seal hulgas tsellofaan).
Hea pakend annab täpset infot selle kohta, kes on toote valmistanud, millised on toote koostisained ja nende kogused ning kui palju annab toidutoode energiat. Pakendiinfot tasub alati lugeda, et langetada kaalutletud ostuotsused.
Mis on pakendil kirjas?
Pakendilt leiab toidu nimetuse, netokoguse, koostisosade loetelu (koostisosade osakaalu vähenemise suunas), säilimisaja, säilitamistingimused, toidu päritolu, toidu valmistaja (või pakendaja või müüja) nime ja aadressi. Erinõuded on sätestatud geneetiliselt muundatud toidu esitlemisele ja mahetoidu märgistamisele. Koostisainete seas olevad allergeenid tuleb välja tuua rõhutades neid koostisosade loetelus kirjastiili, kirjasuuruse või taustavärvi abil.
EÜ määrus 1334/2008 käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid.
Ära ei tasu ehmatada pakendil toidu lisaainete või e-ainete nimetusi nähes. Kõik Eesti tööstustes kasutatavad e-ained kasutatakse lubatud kogustes, et tagada tootele soovitud omadused. Sageli tähistatakse e-märgistusega koduköögis või looduses leiduvaid aineid, nt säilitusaine bensoehape, sidrunhape. Vaid soolal ja pipral pole e-tähist. E-ainetest ja toidu lisaainetest saab lähemalt lugeda siit.
Toidu märgistamise korra muudatus sätestab
- ensüümide märgistamise nõuded (20.01.2010)
- suitsutuspreparaatide märgistamise nõuded: alates 20.01.2011 tähistatakse sõnaga suitsutuspreparaat või toidust/toidurühmast/lähtematerjalist toodetud suitsutuspreparaat
- alates 20.07.2010 lisateabe nõude teatud toiduvärve sisaldavatele toitudele EÜ määruse 1333/2008 art 24 kohaselt toiduvärve E-102, 104, 110, 122, 124, 129 sisaldavad toidud märgistatakse lisateabega: toiduvärv (nimetus või E-number) võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele
Toote säilivusaeg määratakse toote väljatöötamise käigus. Selleks tehakse rida kestvuskatseid, kontrollimaks toote omaduste säilimist. Oluline on vahet teha märgistusel “Parim enne” ja “Kõlblik kuni”.
- “Parim enne” tähendab seda, et toode on ohutult kasutatav ka peale kuupäeva möödumist, kui see on kvaliteetne. Märgitakse “Parim enne” kas kuupäeva ja kuuga või “Parim enne … lõppu” kuu ja aastaga
- “Kõlblik kuni” on toote realiseerimis- ja tarbimisaeg, mis märgitakse kiirestiriknevale toiduainele, milles peale kuupäeva möödumist võivad hakata arenema tervisele ohtlikud mikroorganismid. Sellise toiduaine müümine peale kuupäeva möödumist pole lubatud ning selle kasutamine peale kuupäeva möödumist pole soovitatav. Märgitud kuupäev arvestatakse lõpptähtaja sisse
Samuti leiab pakendilt info toote päritolu kohta. Päritoluriigi või lähtekoha esitamine on kohustuslik, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada, näiteks pildid-sõnad viitavad teisele päritolule. Eestimaisele päritolule viitavad Pääsukese märk, Ristiku märk, Eesti Parim Toiduaine, Lipumärk, Eestis kasvatatud, Eesti Siga, Eesti Lihaveis jt. – vt toidumärgised
Toitumisalane teave pakendil on alates 2016 kohustuslik, Lisaks võib tootja esitada pakendil toitumis- või tervisealaseid väiteid.
- Toitumisalane teave on energiasisaldus (kJ/kcal); rasvad, millest küllastunud rasvhapped; süsivesikud, suhkru osakaal nendes; valgud; sool. Energiasisaldus esitatakse toote 100 grammi kohta. Toitumisalane teave peab sisaldama 1. rühma või 2. rühma näitajaid
- Toitumisalane väide hõlmab energia, toitaine või mingi muu aine sisaldust, näiteks “suhkruvaba”, “lahja/light”, „vähesoolane“, „kiudaineallikas“, „lisatud vitamiine“, „ainult 2% rasva“ jne.
- Tervisealane väide annab mõista, et toidugrupi, toidu või selle koostisosa ja tervise vahel on seos. Tervisealane väide on näiteks “Vitamiin B12 osaleb raku jagunemise protsessis”.
Toidukäitleja võib pakendil välja tuua vitamiinid ja mineraaltoitained, kui neid esineb märkimisväärsetes kogustes. Vitamiinide ja mineraaltoitainete märkimisväärne kogus on:
- 7,5 % päevasest võrdluskogusest 100 ml joogi kohta või
- 15 % päevasest võrdluskogusest 100 g või 100 ml toidu (v.a joogi) kohta või
- 15 % päevasest võrdluskogusest pakendi, milles on 1 toiduportsjon, kohta.
Võrdluskogus (Nutrient Reference Value, NRV) on toitumisalase märgistuse eesmärgil kasutatav vitamiinide ja mineraalainete numbriline väärtus, mis tugineb teaduslikele andmetele andes juhiseid toitainete ohutuks tarbimiseks terve inimese puhul. Eesti keeles kasutatakse mõistet võrdluskogus ka energiasisalduse ja makrotoitainete puhul (inglise k vastavalt Reference Intake, RI).
Võrdluskoguse protsendina 100 g või 100 ml kohta võib esitada ka energiasisaldust, rasva, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola sisaldust. Võrdluskoguste väärtused on leitavad EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1169/2011.
Jälgitavus
Käitleja peab tagama toidu jälgitavuse EÜ määruse 178/2002 art 18 kohaselt. Ettevõttes peab olema loodud süsteem, et iga sissetuleva toidu või toidu koostisosa tootja/tarnija ja partii oleks tuvastatav. Abiks on korrektsed saatedokumendid, kuhu on märgitud toote nimetus, kogus, partiid identifitseeriv number, säilimisaeg. Kehtestatud kord, et toidutekkelise haiguse või selle kahtluse korral oleks võimalik kindlaks teha iga tooraine ja selle päritolu, mida toidu valmistamisel kasutati
Toidugruppide erinõuded - Külmutatud toit Vabariigi Valitsuse määrus 28.03.2000.a nr 106 „Külmutatud toidu käitlemise ja märgistamise erinõuded“